Redis "Scarlet champion"

Redis "Scarlet champion".
Ühtlane juurviljade moodustumine. Varajane. Külvamist tehnilise küpsuseni kulub 28-30 päeva. Juurvili karmiinpunane, ümar, suur. Viljaliha valge.
Suurepärased maitseomadused. Ennakõidumiskindel. Kasvatakse avamaal või kasvuhoones.
1000 seemet kaaluvad 5,0-10,0 g.
Ühes grammis on 70-130 seemet.
Pakis seemneid 4,0 g.

Agrotehnika: redise külviks valitakse koht, kus kevadel varakult lumi sulab, muld on viljakas ja kerge lõimisega.
Redise eelkultuurideks võivad olla kõik köögiviljad, välja arvatud ristõieliste sugukonna omad. Enne külvi antakse maale väetisi.
Redist külvatakse mitmes jaos: aprilli lõpus (peenar kaetakse kuni tõusmete ilmumiseni kilega), edasi vastavalt vajadusele 2-2,5 nädalaste vahedega, talviseks säilitamiseks mõeldud hiliseid sorte külvatakse augusti alguses. Seemned külvatakse 10-12 cm reavahedega, seemnete vahekaugus 2-3 cm, külvisügavus 1-1,5 cm. Pärast tõusmete ilmumist tuleb mulda pidevalt kobestada ja hoida see pidevalt niiskena.
Suvel palavate ilmadega ja pika valguspäevaga ajal soovitatakse külve pimendada. Veelgi varajasema ja hilisema saagi saamiseks kasvatatakse redist katmikalal (kevadel külvatakse seemned märtsi alguses, sügisel – septembri alguses).

* Redise kasvatamisest avamaal.
Redisele valitakse niisugused maa-alad, kus lumi sulab varakult, mis on külmade tuulte eest kaitstud ning muld on kerge lõimisega ja viljakas. Parimateks eelkultuurideks on kartul, tomat, kurk, sibul ja aeduba. Redist ei soovitata kasvatada samal põllul, kus oli just kasvatatud kapsast, rõigast või kaalikat, kuna neil on samad haigused ja kahjurid.  Mulla happesus võib kõikuda laiades piirides (pH 5,5-7,3), seepärast lubjatakse vaid väga happelisi muldi.
Orgaanilist väetist (4-5 kg/m2) antakse eelkultuurile.  Kui seda ei tehtud, siis antakse sügisel kõdusõnnikut  (3-4 kg/m2). Viljakal mullal saab redist kasvatada ka ilma orgaaniliste väetisteta. Sügisel antakse 6-9 g/m2 fosforit (13-20 g topeltsuperfosfaati) ja 10-12 g/m2 kaaliumit (16-20 g kaaliumkloriidi). Lämmastikväetisi  (12-18 g ammooniumnitraati) kasutatakse 4-6 g/m2 kevadise mulla tasandamise ajal.
Tähelepanu ! Redisel on kalduvus koguda endasse nitraate, seepärast ei tohiks lämmastikudoosid ületada 6 g/m2 kohta.
Enne külvi ei tohi redist väetada ka värske sõnnikuga, see soodustab lehtede kasvu. Varaste külvide tarbeks valitakse avatud, päikseline koht, aga juuni või juuli külvideks, siis kui päevad on pikad, sobib paremini osaliselt varjuline koht.
Redis armastab viljakat ja hea drenaažiga mulda.
Maa kaevatakse ümber sügisel. Enne külvi antakse ruutmeetrile 5-6 ämbritäit komposti. Mulla rikastamiseks väetiste ja mikroelementidega, samuti lume sulamise kiirendamiseks puistatakse märtsis maha puutuhka, millele on segatud kaaliumpermanganaati (1 ämbritäis tuhka + 5 g kaaliumpermanganaati 20 m2 kohta). See kiirendab lume sulamist rohkem kui nädala võrra. Peenar tehakse valmis kevadel. Kastetakse kuuma veega (+50°C) ja siis kaevatakse labidalehe sügavuselt läbi.
Seejärel antakse 2-3 kg komposti ja turvast. Mineraalväetistest antakse 1 spl  nitrofoskat ja samapalju täisväetist. Pärast seda kaevatakse maa 10-12 cm sügavuselt hargiga läbi, tasandatakse ja tihendatakse kergelt.
Puutuhka ja kaaliväetist ei anta külvieelselt  ennakõidumise vältimiseks.
Peenra laius on kuni 1,5 m, pikkus kuni 15 m. peenrad võivad olla ka kahekaupa, siis jäetakse nende vaheks 50 cm. Peenarde paigutusel tuleks arvestada valitsevate tuulte suunaga.
Külvivaokesed tehakse üksteisest 10-12 cm kaugusele, sügavus 2-2,5 cm. Need kastetakse sooja veega (+30 +35°C) läbi ja siis tehakse külv.
Redis on lühipäevataim, seepärast külvatakse teda varakult – 10.-12. kuni 26.-28. aprill, aga ka 10.-12. – 22.-25. mai. Hilised sordid (talviseks säilitamiseks) külvatakse 1.-10. augustini. Varakevadine redis külvatakse sinna, kuhu hiljem istutatakse hiline kapsas või siis kapsa ja kurgi täiendkultuuriks. Hilisemad külvid tehakse varase kartuli alt vabanenud pindadele. Seepärast pole spetsiaalselt redise jaoks peenraid vaja ette valmistada.
Redis külvataks niipea kui muld seda võimaldab (muld on sulanud 3-4 cm sügavuselt). Keskvööndis on see 15.-20. Aprilli paiku. Külvatakse kas pesadena või ridadena 5 cm vahedega.
Seeme idaneb paremini, kui peenraid multšida turba või kompostiga. Redist külvatakse 10-12 päevaste vahedega. Täpsem järgmise külviaja määraja on eelmisel külvil esimese pärislehe ilmumine. Peenral tehakse 10-15 cm vahedega külvivaod. Seemnete vahekaugus 3-4 cm. Külvisügavus 1,5-2 cm. Külvinorm 1,5-2 g/m2.
Sügiseseks tarbimiseks külvatakse juuli lõpul-augusti algul.  Külvinormi vähendatakse 0,8-1,0 g/m2. Külvatakse hõredamalt (5-6 cm vahedega). Kuid arvestada tuleks sellega, et sügisesed külvid kipuvad ennakõidumisele.
Hooldus, kastmine, väetamine.
Redis on niiskusnõudlik kultuur. Erinevalt teistest juurviljadest on tal aga väike juurestik, seepärast peab kogu aeg olema piisavalt niiskust. Niiskuse puudusel muutub  juurvili pikemaks, puitunuks, maitse ebameeldivaks.
Samuti on ta valgusnõudlik kultuur. Varjus kasvades on vili ebakvaliteetne. Parimad omadused saavutatakse 10-12 tunnise päevapikkuse juures. Kui päev on pikem, siis areng kiirem, aga siis kaldub ennakõidumisele (seda juhtub ka palava ja kuiva ilmaga).
Kastetakse 2-3 päeva tagant, kuivade ilmadega iga päev (öösiti). Esimesed 10 päeva piisab, kui niisutada mulda 8 cm sügavuselt,  juurvilja arenedes aga mitte alla 15 cm sügavuselt.
Suvekuudel kastetakse hommikul ja õhtul, väikeste annustena (2-3 l/m2).
Kui pärast kastmist tekib mullakoorik, siis tuleb kobestada või pinda multðida (1-2 cm). Pidevalt tuleb ka rohida. Aeglase kasvu ja lehtede heleda värvuse korral tuleb anda väetist (köögiviljaväetis - 40 g/10 l veele). Hästi mõjub ka rohuleotisega kastmine.
Võib ka väetada nii: 10 l vee kohta võtta 1 tl karbamiidi või kristalliini, kasta peenraid 3 -4 l/m2. Peenrad hoida kilekattega kaetult seni, kuni lehed on 6-8 cm pikad. Siis võib kile ära võtta.
Redis tärkab kiiresti. 5-6 päeva peale tärkamist tuleks juba harvendada, eemaldades nõrgemad ja deformeerunud taimed, jätte alles tugevamad üksteisest 4-5 cm kaugusele. Seejärel kasta taimi väiksest kastekannust vihmutamiseks, arvestades vett 2 l/m2. Veidi aja pärast tuleks maad kobestada ja mullata taimi kuni idulehtedeni.
Maakirpude vastu tuleks enne kobestamist ja muldamist puistata ridade vahele kuiva sinepipulbrit või punase pipra pulbrit (arvestusega 1 tl/m2). Aitab ka tubakatolm segus lubja või puutuhaga (1:1).
Meenutades spinati naabruse kasulikku mõju (tema tõusmeid kahjurid ei söö), võiks külvata redise peenrale 1-2 rida spinatit.
Niisiis, redise hooldustööd seisnevad kastmises, õigeaegses rohimises, harvendamises (5-6 cm), kobestamises peale igakordset kastmist või vihmasadu, võitluses maakirpudega (mitmekordne tolmutamine puutuhaga).
Saagikoristus ja säilitamine.
Sõltuvalt sordist saab rediseid koristada 25.-45. päevast peale külvi. Sealjuures säilitab juurvili oma omadused vaid paar päeva. Niipea kui juurvili on sobiv koristamiseks, tuleb seda ka kohe teha, pesta, panna kilekotti ja koos sellega külmikusse. Kui aga jätta redised peenrasse seisma, siis kaotavad nad kiiresti oma omadused- muutuvad puiseks, aga taim võib ka õitsema minna.
Alguses koristatakse valikuliselt vastavalt valmimisele, aga seejärel juba täielikult.
Juurviljad kaevatakse maast välja, eemaldatakse lehed ja pannakse kilekotti (kuni 2 kg).
Tähelepanu! Juuri pole tarvis ära lõigata, lehed aga 1,5-2 cm kõrguselt.
Redist saab hoiustada ka teisiti. Redised siduda kimpu, lehed kergelt väänata, panna kilekotti 1-3 kg kaupa, siduda kott kinni ja panna külmikusse või jahedasse kohta +2 +3°C juurde.
Kõrge kvaliteediga redisesaaki võib saada ka oktoobri II poolel. Selleks külvatakse seeme augusti alguses. Sügisest saaki hoitakse kuivas liivas 0-1°C juures.